Orsamentu no Konta Seguransa Sosiál nian

Orsamentu Seguransa Sosiál nian

Sistema Seguransa Sosiál kompostu husi instituisaun rua husi Seguransa Sosiál (INSS no FRSS) no konstitui Subsetór autónomu ida, integra iha Setór Públiku Administrativu.


Subsetór  Seguransa Sosiál iha orsamentu rasik ida no autónomu – Orsamentu  Seguransa Sosiál (OSS) – no autonomia orsamentál no finanseira, nune'e hanesan Tezouraria rasik ida no autónoma husi Tezouraria Sentral Estadu (Lei n.º2/2022, husi loron 10  fulan fevereiru).

 

OSS integra iha Orsamentu Jerál  Estadu (OGE) no kompostu:

 

  • husi orsamentu INSS, nebe integra orsamentu rejime kontributivourepartisaun, orsamentu rejime naun-kontributivu no orsamentu Administrasaun ba sistema seguransa sosiál

 

  • no husi orsamentu FRSS, nebe integra  orsamentu ba rejime kontributivu kapitalizasaun 

 

image.png

 

OAC: Orsamentu Administrasaun Sentral  Estadu; 
RAEOA: Orsamentu ba Rejiaun Administrativa Espesiál  Oecusse Ambeno
OSS: Orsamentu  Seguransa Sosiál
OGE: Orsamentu Jerál Estadu

 


Reseita sira ba OSS konsigna ba selu despeza espesífika ba Seguransa Sosiál:

  • kontribuisaun sosiál: reseita afeta espesifikamente atu selu prestasaun sosiál sira husi rejime jerál kontributivu repartisaun;repartisaun; parsiálmente, máximu to'o 5% husi reseita ne'e mos utiliza ba selu despeza sira ba administrasaun, ho jestaun FRSS

     

  • transferénsia husi Estadu: reseita utiliza atu finansia despeza sira ba prestasaun sosiál  ba rejime naun-kontributivu no tranzitóriu ( ba funsionáriu públiku sira), no despeza ba administrasaun  ba sistema seguransa sosiál

Relatório ezakusaun kada Fulan

Konta no relatóriu Seguransa Sosiál nian

image.png

 

Notas: 

  1. OSS nia Perímetru orsamental ba tinan 2017 no 2018 oin seluk ka la hanesan (tanba iha tempu ne'eba seidauk kompletu) nune’e, só bele kompara deit ho ezekusaun orsamental hahú husi tinan 2019. 
  2. Reseita efetiva koresponde ho reseita total (ne’ebé konsolida ona) la inklui montante husi saldo ne’ebé tranzita husi tinan kotuk, nune’e mos ho ativu no pasivu finanseiru sira. 
  3. Despeza efetiva koresponde ho despeza total (ne’ebé konsolida ona) la inklui ativu no pasivu finanseiru nomos montante husi saldo ne’ebé mak tranzita husi tinan kotuk ba rejime naun-kontributivu nian, ne’ebé mak devolve ona ba tezouru wainhira hahú tinan tuir mai.  
  4. Ba informasaun klaru liu tan bele konsulta iha Livru Konta Seguransa Sosiál.