Saida mak Seguransa Sosiál?
Seguransa Sosiál ne'e direitu umanu fundamental ida ne'ebé konsagra iha artigu 56.º Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste:
"Haktuir ba lei, "sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no asisténsia sosiál ”
Deklarasaun Universál Direitus Umanus (DUDH) 1948, iha artigu 22º mos konsagra ona Direitu ba Seguransa Sosiál, ne'ebé hatete:
“Ema hotu-hotu, nudar membru sosiedade, iha direitu ba seguransa sosiál; no bele lejitimamente eziji nia satisfasaun ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál ne'ebé indispensável, agradese ba esforsu nasionál no kooperasaun internasionál, liuhusi armonia ho organizasaun no rekursu husi kada nasaun.”
Seguransa Sosiál nudar Sistema ida ne'ebé atu asegura direitu umanu fundamental ba sidadaun hotu-hotu no garante nível bein-estar adekuadu, nomós proteje sidadaun sira durante siklu tomak moris nian: Seguransa Sosiál proteje ita desde antes ita moris (proteje iha maternidade) no hafoin mate (liuhusi pensaun sobrevivénsia ba familia benefisiáriu matebian).
Objetivu sira
Seguransa Sosiál mak medida lubuk ida ne’ebé buka atu:
Proteje traballadór sira hotu no sira-nia família bainhira hasoru lakon rendimentu husi servisu ka bainhira rendimentu la sufisiente, iha situasaun balun (Seguransa Sosiál kontributiva), no prevene kiak, mantein kapasidade konsumu no dinamizasaun atividade empreza nian.
Garante ba sidadaun sira hotu kondisaun moris dignu liuhusi asesu ba mínimu vitál subsisténsia nian (Seguransa Sosiál sidadania nian), no ajuda kombate hasoru kiak.
Nune'e, Seguransa Sosiál dezempeña papél fundamental iha dezenvolvimentu umanu no ba konkretizasaun iha Ajenda 2030 no ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).
Organizasaun Sistema Seguransa Sosiál
Iha Timor-Leste, Sistema Seguransa Sosiál nudar komponente fundamental ida mak Protesaun Sosiál, no integra iha rejime kontributivu (previdensiál) no iha rejime naun kontributivu (ba sidadania).
![image.png](https://api.segurancasocial.gov.tl/uploads/image_41e8356063.png)
Ba Implementasaun, konsolidasaun no alargamentu kobertura Sistema Seguransa Sosiál mak nudar objetivu ne’ebé previstu iha dokumentu oin-oin ba orientasaun estratéjika no polítika ne’ebé aprova iha Timor-Leste, inklui mos Konstituisaun Repúblika, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, Planu Rekuperasaun Ekonómika, Estratéjia Nasionál Protesaun Sosiál 2021-2030, no Programa IX Governu Konstitusionál.
Prinsipiu Rejime Kontributivu
Prinsípiu sira
Lei n. 12/2016, husi loron 14 fulan Novembru, estabelese Kriasaun Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian no define Prinsípiu jerál ba rejime jerál seguransa sosiál nian.
Prinsípiu kona-ba adekuasaun seletiva: Determinasaun husi fonte finansiamentu no afetasaun rekursu finanseiru sira, tuir natureza no objetivu sira husi modalidade protesaun sosiál ne’ebé definidu iha lei no ho situasaun no medida espesiál ne’ebé konsideradu pertinente.
Prinsípiu kona-ba koezaun interjerasionál: Implika katak rejime jerál promove ekilíbriu entre jerasaun sira, iha ninia finansiamentu no iha asunsaun responsabilidade sira.
Prinsípiu kona-ba kontributividade: Asesu ba prestasaun husi rejime jerál bazeia ba relasaun direta entre obrigasaun legál hodi kontribui no diretitu ba prestasaun sira.
Prinsípiu kona-ba diferensiasaun pozitiva: mak fleksibilizasaun no modulasaun prestasaun sira-nian haree ba rendimentu, eventualidade no fatór sira seluk, liuliu, ho natureza familiár, sosiál, laborál no demográfika.
Prinsípiu kona-ba garantia judisiária: Asegura ba interesadu sira asesu ba tribunál, iha tempu útil, hodi garante sira-nia direitu ba prestasaun sira.
Prinsípiu kona-ba ekuidade: Determina katak rejime jerál konsidera ho maneira ne’ebé hanesan situasaun sira ne’ebé hanesan no ho maneira la hanesan situasaun sira ne’ebé la hanesan.
Prinsípiu kona-ba informasaun: divulgasaun ba ema hotu kona-ba sira nia direitu no devér, nomós kona-ba sira-nia situasaun iha rejime jerál, no garante sira-nia atendimentu personalizadu.
Prinsípiu kona-ba tutela direitus adkiridus no direitus iha formasaun: buka asegura respeitu ba direitu hirak-ne’e, tuir termu lei nian.
Prinsípiu kona-ba autofinansiamentu: Presupoen katak rejime jerál finansiadu liuhusi traballadór no entidade empregadora sira-nia kontribuisaun.
Taxa kontribuisaun ne’e mai husi estudu atuariál, atu garante katak sistema ne’e autofinansiadu, ka bele dehan katak, saida mak sistema atu selu pelu menus hanesan mos buat ne’ebé kontribuinte sira atu simu.
Iha tinan dahuluk, reseita kontribuisaun sei bo’ot liu despeza ho prestasaun ba hirak ne’ebé kontribui; ninia restu sei manda ba Fundu Rezerva Seguransa Sosial, atu garante katak iha futuru reseita sei iha nafatin atu bele selu pensaun sira, maiske kontribuisaun anual la sufisiente.
Prinsípiu kona-ba primadu responsabilidade públika nian: Mak devér Estadu nian hodi kria kondisaun nesesáriu ba efetivasaun husi direitu ba seguransa sosiál no organiza no koordena rejime jerál.
Modelu Seguransa Sosiál Iha Timor-Leste
Iha mundu, fundamentalmente eziste modelu rua ba rejime kontributivu seguransa sosiál (maiske iha modelu oin-oin):
Modelu “benefísiu definidu” (modelu repartisaun, koñese ho sigla ingleza pay-as-you-go), hatur iha lójika ida ba repartisaun no solidaridade.
Modelu ne’e, traballadór sira ne’ebé dadun ne’e ativu – hamutuk ho respetiva entidade empregadora – kontribui ba “karteira komum” no verba ne’ebé akumula iha “karteira komum” ne’e sei uza ba deit atu selu prestasaun imediata ne’ebé mak kontribuinte sira iha direitu durante sira nia vida ativa (ezemplu, subsídiu maternidade) no mos atu selu pensaun ba hirak ne’ebé la servisu ona no kontribui ona.
Ka bele dehan mos, jerasaun atuál sei garante manutensaun ba rendimentu (no kapasidade konsumu) ba hirak ne’ebé la servisu ona, no ne’ebé hatene/iha promesa ho traballadór foun iha futuru atu garante mos sira nia direitu. Iha, portantu, solidariedade entre jerasaun no intra jerasaun, no partilla mos risku koletiva.
Traballadór kontribuinte ida-idak hatene hira mak sira atu simu ba sira nia pensaun iha futuru, tanba kálkulu depende ba formula ne’ebé ami husi: valór pensaun ne’e proporsionál ho remunerasaun deklarada no kontribuisaun ne’ebé mak fo iha durante vida ativa. Nune’e modelu ne’e designa nudar “benefísiu definidu”.
Nune’e, tanba modelu ne’e solidáriu, sempre iha repartisaun ida husi “karteira komum” no, tanba ne’e sempre asegura atu ema hotu iha direitu ba pensaun ho valór minimu ne’ebe aseitável, maiske iha rendimentu ne’ebé ki’ik iha durante nia vida.Modelu “kontribuisaun definida” (modelu kapitalizasaun), hatur iha lójika individuál.
Modelu ne’e, traballadór ne’ebé sei ativu– hamutuk ho respetiva entidade empregadora – kontribui ba konta individuál ho sira-nia naran rasik.
Montante ne’ebé kada traballadór fo individualmente sei akumula iha sira nia konta “individuál”no kapitaliza iha merkadu finanseiru no, iha futuru, rezultadu husi kapitalizasaun/rentabilidade ne’e nudar montante ne’ebé traballadór sei simu.
Traballadór kontribuinte ida-idak hatene hira mak sira sei kontribui, maibe la hatene hira mak sira sei simu iha futuru, tanba valór pensaun depende husi funsionamentu iha merkadu.
Montante akumuladu ne’e individuál no ekskluzivamente destina ba deit kontribuinte, la iha repartisaun ba kontribuinte sira seluk, tanba ne’e ida ne’ebé simu rendimentu ki’ik durante nia vida ativa sei hetan pensaun ho valór ki’ik, sei la iha valór minimu aseitável ba pensaun ne’ebé asegura.
Modelu rejime kontributivu ne’ebé Timor -Leste adota mak modelu repartisaun (benefísiu definidu), ne’ebé koalia kona-ba prinsípiu solidariedade no hatur iha sosiedade timorense.
Nune'e, modelu repartisaun simples ida (pay-as-you-go) bele determina katak taxa kontributiva atuál kiik loos, valór nesesáriu de’it hodi kobre prestasaun sira agora daudaun, bainhira populasaun joven loos, traballadór sira barak kontribui no maioria benefisiáriu iha futuru maioria seidauk kumpre prazu garantia nesesáriu hodi asesu ba sira-nia direitu. Maibé, iha futuru, sei presiza aumentu substansiál husi taxa kontributiva, hodi asegura direitu sira ne’ebé hanesan ba kontribuinte sira, bainhira númeru pensionista hahú aumenta no númeru kontribuinte sira diminui, nu’udar konsekuénsia ba futura alterasaun demográfika ka krize finanseira sira (no empregu).
Tan ne’e, taxa kontributiva ne’ebé aplika ohin loron boot liu ona taxa estritamente nesesáriu hodi selu prestasaun atuál, hodi asegura justisa ba esforsu kontributivu entre jerasaun sira diferente: aplika taxa kontributiva ekilíbriu nian (ne’ebé kalkula bazeia ba téknika atuariál). Hanesan ne’e garante exedente kontribuisaun ida iha tinan/dékada sira dahuluk, ne’ebé laos alvu repartisaun imediata, maibé ne’ebé bele rentabiliza hodi asegura protesaun futura ba kontribuinte atuál sira.
Tanba ne’e, rejime seguransa sosiál ne’ebé Timor -Leste adota kombina ho repartisaun simples iha mos komponente kapitalizasaun publika: ka bele dehan katak, nune’e mak kria Fundu Rezerva Seguransa Sosial (FRSS), – ne’ebé akumula no rentabiliza montante sira husi exedente kontribuisaun anuál sira-nian ne’ebé laos objetu repartisaun imediata, ne’e katak, exedente entre kontribuisaun sira ne’ebé tama anuálmente no prestasaun sira ne’ebé selu anuálmente.
![image.png](https://api.segurancasocial.gov.tl/uploads/image_cc1bb11cad.png)
Portal Seguransa Sosiál apoiu husi Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) iha kuadru projetu GIZ no ACTION/Portugal.
Atualizasaun ikus:16/02/2024