Sansaun sira
Ba adezaun obrigatória traballadór ba ema seluk no sira-nia entidade empregadora, eziste inkumprimentu tipu tolu:
Inkumprimentu ba obrigasaun kontributiva sira nian (pagamentu kontribuisaun sira)
Inkumprimentu ba obrigasaun legál sira seluk, inklui sira-ne’ebé relasiona ho inskrisaun iha rejime kontributivu, ho situasaun kontributiva (preeximentu no entrega deklarasaun remunerasaun nian) no sira ne’ebé relasiona ho prestasaun informasaun (inklui kona-ba akumulasaun ho rendimentu traballu nian ka ho prestasaun sosiál sira seluk).
La halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
Prestasaun sosiál indevida: Prestasaun ne’ebé selu bainhira benefisiáriu la halibur kondisaun asesu nian (laiha direitu) Prestasaun ne’ebé selu depoizde suspensaun ka sesasaun direitu nian hodi simu prestasaun ne’e Prestasaun ne’ebé selu ho valór boot liu valór ne’ebé loos Prestasaun ne’ebé selu ba ema seluk, ne’ebé laiha lejitimidade hodi simu |
Kumprimentu obrigasaun kontributiva no obrigasaun legál sira seluk, hanesan inskrisaun ka preenximentu no entrega deklarasaun remunerasaun sira-nian, mak responsabilidade husi entidade empregadora. Ba kazu inkumprimentu, entidade empregadora mak sujeita ba kontraordenasaun sira ne’ebé bele inklui selu koima ka sansaun sira seluk. La selu kontribuisaun sosiál, koima no jurus de mora, ne’ebé aplikadu ona, hamosu Dívida ba Seguransa Sosiál.
Traballadór ba ema seluk mak responsável ba kumprimentu obrigasaun legál balun, hanesan sira-ne’ebé relasiona ho komunikasaun informasaun sira-nian (inklui kona-ba akumulasaun ho rendimentu servisu nian ka ho prestasaun sosiál sira seluk) no ba devolusaun husi prestasaun sosiál sira ne’ebé simu ona sala. Karik iha inkumprimentu, traballadór ne’ebé servisu ba ema seluk sei sujeitu ba kontraordenasaun ne’ebé bele inklui pagamentu koima ka sansaun sira seluk. La selu koima no jurus de mora ne’ebé aplikadu ona, nomós la fó fali prestasaun sosiál sira ne’ebé simu ona sala hamosu Dívida ba Seguransa Sosiál.
Bainhira simu sala prestasaun sosiál, no aleinde nia dívida, Institutu Nasionál Seguransa Sosiál suspende kedas pagamentu sira ne’ebé lao hela, karik iha.
Devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala bele halo:
- Liuhusi kobransa regulár: liuhusi pagamentu diretu (montante integral dala ida de’it, ka liuhusi prestasaun sira) ka liuhusi kompensasaun ho prestasaun sira seluk ba hirak-ne’ebé devedór iha direitu atu simu (kompensasaun ne’ebé halo diretamente liuhusi servisu Seguransa Sosiál sira-nian). Pagamentu diretu iha prazu loron 60 laiha konsekuénsia ida. Durante períodu loron 60 hirak-ne’e, kontribuinte bele husu pagamentu tuir prestasaun, to’o másimo fulan 36 /prestasaun sira.
- Liuhusi kobransa koersiva: bainhira la halo pagamentu tuir termus regulár, Seguransa Sosiál halo kobransa koersiva, ne’ebé inklui aplikasaun jurus de mora ho taxa 1% no aplikasaun koima sira.
Kontraordenasaun ba raballadór ba ema seluk sei analiza idaidak no sei depende husi fatór sira hanesan tuirmai ne’e:
- durasaun períodu inkumprimentu
- prejuízu ne’ebé kauza ba ema seluk
- kulpa (neglijénsia ka dolu)
- reinsidénsia
Montante kontraordenasaun sira-nian atu aplika bele varia tuir tabela tuirmai:
![image.png](https://timor-strapi.linkwithus.pt/uploads/image_69473ffcc9.png)
Deklarasaun falsu hatodan koima sira ne’ebé aplika, tanba sei konsidera nu’udar kontraordenasaun todan ka Todan liu.
Ba adezaun obrigatória emprezáriu sira ho naran individuál, eziste inkumprimentu tipu tolu:
1. Inkumprimentu obrigasaun kontributiva sira (pagamentu kontribuisaun sira)
2. Inkumprimentu obrigasaun legál sira seluk, inklui sira-ne’ebé relasiona ho inskrisaun iha rejime kontributivu, ho situasaun kontributiva (preeximentu no entrega deklarasaun remunerasaun) no sira ne’ebé relasiona ho prestasaun informasaun (inklui kona-ba akumulasaun ho rendimentu traballu nian ka ho prestasaun sosiál sira).
3. La halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
Prestasaun sosiál indevida: Prestasaun ne’ebé selu bainhira benefisiáriu la halibur kondisaun asesu nian (laiha direitu) Prestasaun ne’ebé selu depoizde suspensaun ka sesasaun direitu nian hodi simu prestasaun ne’e Prestasaun ne’ebé selu ho valór boot liu valór ne’ebé loos Prestasaun ne’ebé selu ba ema seluk, ne’ebé laiha lejitimidade hodi simu |
Ba kazu inkumprimentu saida de’it, emprezáriu ho naran individuál sujeitu ba kontraordenasaun sira ne’ebé bele inklui selu koima ka sansaun sira seluk.
Eziste Dívida ba Seguransa Sosiál bainhira emprezáriu ho naran individuál iha hela montante atu selu ne’ebé refere ba:
- kontribuisaun sosiál ne’ebé la selu iha prazu legál
- koima no jurus de mora ne’ebé aplikadu ona
- la halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala
Bainhira simu sala prestasaun sosiál, no aleinde nia dívida, Institutu Nasionál Seguransa Sosiál suspende kedas pagamentu sira ne’ebé lao hela, karik iha.
Pagamentu dívida ba Seguransa Sosiál, inklui devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala, bele halo:
- Liuhusi kobransa regulár: liuhusi pagamentu diretu (montante integral dala ida de’it, ka liuhusi prestasaun sira) ka liuhusi kompensasaun husi prestasaun sira seluk ba hirak-ne’ebé devedór iha direitu (kompensasaun ne’ebé halo diretamente liuhusi servisu Seguransa Sosiál sira-nian). Pagamentu diretu iha prazu loron 60 laiha konsekuénsia ida. Durante períodu loron 60 hirak-ne’e, kontribuinte bele husu pagamentu tuir prestasaun, to’o másimo fulan 36 /prestasaun sira.
- Liuhusi kobransa koersiva: bainhira la halo pagamentu tuir termus regulár, Seguransa Sosiál halo kobransa koersiva, ne’ebé inklui aplikasaun jurus de mora ho taxa 1% no aplikasaun koima sira.
Kontraordenasaun ba traballadór por konta de outrém sei analiza idaidak no depende husi fatór sira hanesan tuirmai ne’e:
- durasaun períodu inkumprimentu
- prejuízu ne’ebé kauza ba ema seluk
- kulpa (neglijénsia ka dolu)
- reinsidénsia
Montante kontraordenasaun sira-nian atu aplika bele varia tuir tabela tuirmai:
Deklarasaun falsu hatodan koima sira ne’ebé aplika, tanba sei konsidera nu’udar kontraordenasaun todan ka Todan liu.
Emprezáriu ho Naran Individuálne’ebé iha dívida ba seguransa sosiál labele:
Halo ka renova kontratu ho Estadu, inklui kontratu aprovizionamentu, empreitada obras públikas ka kontratu prestasaun servisu – ne’e duni, atu bele konkorre ba konkursu públiku saida de’it obrigatóriu atu aprezenta Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva ba Seguransa Sosiál
- Esplora konsesaun servisu públiku sira
- Lansa oferta públika atu faan ninia kapitál no, iha subskrisaun públika, títulus partisipasaun, obrigasaun ka asaun sira
- Benefisia husi apoiu ka konsesaun subsídiu husi entidade públika sira (exesaun ba subsídiu ba kazu dezastre sira)
Kuálker entidade públika bele halo de’it pagamentu ka fó subsídiu ba Emprezáriu ho Naran Individuál ho montante boot liu rihun 5 USD, bainhira aprezenta Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva ba Seguransa Sosiál.
Bainhira eziste dívida ba Seguransa Sosiál, mesmuké durante períodu ida-ne’ebé kontratu vigora, entidade públika retein to’o 25% husi valór subsídiu/pagamentu ne’ebé atu halo ba ENIN, no entrega montante ne’e ba Seguransa Sosiál, hodi hamenus montante dívida nian. Konstitui exesaun ba regra ida-ne’e, subsídiu sira ne’ebé Estadu fó espesífiku hodi kria ka mantein postu traballu, nomós apoiu ba kazu dezastre natural sira-nian.
Ba adezaun fakultativa eziste inkumprimentu tipu tolu:
Inkumprimentu obrigasaun legál kona-ba pagamentu kontribuisaun sira.
La selu kontribuisaun sira iha adezaun fakultativa la hamosu dívida ba Seguransa Sosiál: bainhira laiha pagamentu, servisu Seguransa Sosiál sira hapara adezaun fakultativa ho efeitu hahú husi fulan ida ne’ebé tuir kedas pagamentu ikus kontribuisaun nian.
Aleinde ne’e, traballadór ne’ebé halo adezaun fakultativa ba rejime jerál Seguransa Sosiál nian no ne’ebé la selu kontribuisaun sira, sujeitu hela ba supensaun pagamentu prestasaun hahú husi data ne’bé dívida hela (exetu iha atribuisaun prestasaun sira tanba mate). Traballadór hetan fali nia direitu ba pagamentu prestasaun sira ne’ebé suspensu bainhira reguláriza nia situasaun kontributiva to’o iha finál fulan datoluk molok okorrénsia situasaun protejida nian (maternidade, vellise, invalidés, nst).
La halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
Prestasaun sosiál indevida: Prestasaun ne’ebé selu bainhira benefisiáriu la halibur kondisaun asesu nian (laiha direitu) Prestasaun ne’ebé selu depoizde suspensaun ka sessasaun direitu nian hodi simu prestasaun ne’e Prestasaun ne’ebé selu ho valór boot liu valór ne’ebé loos Prestasaun ne’ebé selu ba ema seluk, ne’ebé laiha lejitimidade hodi simu |
Inkumprimentu ba obrigasaun legál sira seluk, kona-ba presta informasaun (inklui kona-ba akumulasaun ho rendimentu servisu nian ka ho prestasaun sosiál sira seluk, no informasaun ne’ebé nesesáriu ba inskrisaun iha rejime kontributivu).
Traballadór inskritu fakultativamente iha rejime kontributivu mak responsável ba kumprimentu obrigasaun legál sira-nian, liuliu sira-ne’ebé refere ba komunikasaun informasaun (inklui kona-ba akumulasaun ho rendimentu servisu nian ka ho prestasaun sosiál sira seluk, no informasaun sira ne’ebé nesesáriu hodi halo inskrisaun iha rejime kontributivu) no ba devolusaun husi prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
Ba kazu inkumprimentu, traballadór ho inskrisaun fakultativa iha rejime kontributivu sujeitu ba kontraordenasaun sira ne’ebé bele inklui pagamentu koima ka sansaun sira seluk. La selu koima no jurus de mora ne’ebé aplikadu ona, nomós la halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala, hamosu Dívida Seguransa Sosiál.
Bainhira simu sala prestasaun sosiál, no aleinde nia dívida, Institutu Nasionál Seguransa Sosiál suspende kedas pagamentu sira ne’ebé lao hela, karik iha.
Devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala bele halo:
Liuhusi kobransa regulár: liuhusi pagamentu diretu (montante integral dala ida de’it, ka liuhusi prestasaun sira) ka liuhusi kompensasaun husi prestasaun sira seluk ba hirak-ne’ebé devedór iha direitu (kompensasaun ne’ebé halo diretamente liuhusi servisu Seguransa Sosiál sira-nian). Pagamentu diretu iha prazu loron 60 laiha konsekuénsia ida. Durante períodu loron 60 hirak-ne’e, kontribuinte bele husu pagamentu tuir prestasaun, to’o másimo fulan 36 /prestasaun sira.
Liuhusi kobransa koersiva: bainhira la halo pagamentu tuir termus regulár, Seguransa Sosiál halo kobransa koersiva, ne’ebé inklui aplikasaun jurus de mora ho taxa 1% no aplikasaun koima sira.
Kontraordenasain ba traballadór sira ne’ebé ho inskrisaun fakultativa iha rejime kontributivu sei analisa idaidak no depende husi fatór sira hanesan tuirmai ne’e:
- durasaun períodu inkumprimentu
- prejuízu ne’ebé kauza ba ema seluk
- kulpa (neglijénsia ka dolu)
- reinsidénsia
Montante kontraordenasaun sira-nian atu aplika bele varia tuir tabela tuirmai:
![image.png](https://timor-strapi.linkwithus.pt/uploads/image_69473ffcc9.png)
Deklarasaun falsu hatodan koima sira ne’ebé aplika, tanba sei konsidera nu’udar kontraordenasaun todan ka Todan liu.
Iha rejime naun-kontributivu eziste inkumprimentu tipu rua:
Inkumprimentu ba devér benefisiáriu sira-nian
La halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
1. Inkumprimentu ba devér benefisiáriu sira-nian:
Devér sira husi benefisiáriu rejime naun- kontributivu nian:
Prazu ba komunikasaun sira ne’ebé refere mak loron 30, hahú husi data okorrénsia faktu sira-nian. |
Ba kazu inkumprimentu tuir prazu ne’ebé estabelese ona, benefisiáriu sujeitu ba:
- Suspensaun ka sesasaun husi direitu ba pensaun sosiál
- Aplikasaun koima. Atu aplika koima sei analisa kazu idaidak no nia sei depende husi fatór sira tuirmai:
- durasaun períodu inkumprimentu
- prejuízu ne’ebé kauza ba ema seluk
- kulpa (neglijénsia ka dolu)
- reinsidénsia
Montante koima sira-nian atu aplika bele varia tuir tabela tuirmai:
2. La halo devolusaun ba prestasaun sosiál sira ne’ebé simu sala.
Prestasaun sosiál indevida:
|
Ba kazu inkumprimentu, benefisiáriu sujeitu ba devolusaun husi montante sira ne’ebé simu sala
Portal Seguransa Sosiál apoiu husi Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) iha kuadru projetu GIZ no ACTION/Portugal.
Atualizasaun ikus:01/02/2024