Empregadór sira

Inskrisaun Iha Seguransa Sosiál

Inskrisaun Iha Seguransa Sosiál

Inskrisaun iha rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian obrigatóriu ba entidade empregadora sira hotu husi setór públiku no setór privadu. 

Entidade empregadora mak tenke halo nia inskrisaun rasik hamutuk ho nia traballadór sira hotu. 

Inskrisaun husi Entidade Empregadora

Entidade Empregadora

  • Preenxe Formuláriu Inskrisaun ba Entidade Empregadora
  • Fotokópia kartaun identifikasaun fiskál pesoa koletiva ka pesoa singular nian (TIN)
  • Fotokópia dokumentu espesífiku kona-ba hahú atividade nian (bele hetan dokumentu hirak-ne’e iha SERVE).  
     
  • Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian iha Díli no iha postu atendimentu seguransa sosiál iha munisípiu sira no iha RAEOA;

Ka

  • Liuhusi email (haruka formuláriu ne’ebe preenxe ona, asina no dijitaliza, hamutuk ho dokumentu nesesáriu sira hotu iha aneksu) ba email seguransa sosiál nian: seguransa.socialtl@gmail.com 

Ka

  • Online (kria hela daudaun)

     

Inskrisaun husi Entidade Empregadora: iha data admisaun traballadór dahuluk

Inskrisaun husi Traballadór: to’o iha data entrega Deklarasaun Remunerasaun dahuluk ne’ebé inklui traballadór ne’e

Atribuisaun NISS

Númeru Identifikasaun Seguransa Sosiál nian (NISS) mak númeru ne’ebé Seguransa Sosiál fó hafoin halo inskrisaun iha seguransa sosiál. Númeru ne’e úniku no vitalísiu no permite identifika entidade empregadora no traballadór/sidadaun iha Seguransa Sosiál. 

Númeru identifikasaun Seguransa Sosiál (NISS) Entidade Empregadora nian mak númeru ne’ebé atribui wainhira halo inskrisaun iha sistema seguransa sosiál, hanesan tuirmai ne’e:

  • Wainhira – servisu INSS sira-nian halo inskrisaun no fó NISS
  • Iha futuru, entidade empregadora sira  bele asesu ba inskrisaun online no ba sira-nia NISS (Online iha prosesu konstrusaun)

 

Hafoin inskrisaun, iha prazu semana ida nia laran, Seguransa Sosiál komunika NISS ba interesadu sira ho maneira hanesan tuirmai ne’e:

  • Entidade Empregadora: liuhusi email
  • Traballadór ne’ebe servisu ba ema seluk: liuhusi email ba nia entidade empregadora. 
    • Traballadór ne’ebe servisu ba ema seluk bele, husu nia NISS rasik ba rekursus umanus entidade empregadora nian

 

Entidade empregadora tenke entrega deklarasaun ida ba traballadór sira ka kópia ida husi komunikasaun kona-ba deklarasaun admisaun nian, ne’ebé inklui nia NISS, no data admisaun traballadór nian.

Ba kazu saida de’it, entidade empregadora no traballadór ne’ebe servisu ba ema seluk bele kontakta diretamente Seguransa Sosiál hodi husu NISS.

  • Kontaktu ho Seguransa Sosiál bele prezensialmente iha postu atendimentu Seguransa Sosiál nian iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA, ka liuhusi email ba seguransa.sosialtl@gmail.com.
     

Entrega Deklarasaun Remunerasaun

Entidade empregadora iha obrigasaun atu preenxe no entrega deklarasaun remunerasaun (DR), fulan-fulan, to’o loron 10 fulan tuir mai ne’ebé temi iha DR. 
Wainhira entrega DR fulan-fulan tenke inklui traballadór sira hotu ne’ebé hala’o funsaun iha entidade emprega-dora no, deklara sira nia tempu servisu no remunerasaun ne’ebé sira simu nu’udar baze insidénsia kontributiva.

Pagamentu Kontribuisaun Sira

Entidade empregadora iha obrigasaunhalo retensaun 4% fulan-fulan husi saláriu traballadór idaidak ne’ebé servisu ba nia, valór ne’e korresponde ba parte kontribuisaun traballadór nian. Retensaun ne’ebé halo, nomós 6% ne’ebé parte kontribuisaun empregadór nian, tentidade empregadora kontribui mos 6%, ne’ebé tenke inklui iha deklarasaun remunerasaun no entrega ba Seguransa Sosiál.


Hafoin entrega deklarasaun remunerasaun, seguransa social sei halo analise no emite Gia Pagamentu, wainhira entidade empregadora simu gia no halo pagamentu tuir valor kontribuisaun totál (ne’ebé inklui traballadór no entidade empregadora nia parte). 

 

Gia Pagamentu aprezenta montante ne’ebé atu selu ba Seguransa Sosiál, korresponde ba deklarasaun remunerasaun ne’ebé entrega no bele inklui mos montante seluk hanesan dívida ka kreditu (kontribuisaun kona-ba fulan seluk sira-nian, jurus de mora, koima, nst).

 

Atu  simu Gia Pagamentu  hanesan mos prosesu  entrega  deklarasaun remunerasaun:

  • Prezensialmente, iha postu atendimentu Seguransa Sosiál nian iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
  • Liuhusi email 
  • Online, liuhusi portál empregadór nian (kria hela daudaun)

 

Bainhira deklarasaun remunerasaun entrega tiha liuhusi portál online, Gia Pagamentu mós sei simu liuhusi portál ne’e, no entidade empregadora mak responsável hodi husu gia nia emisaun – portál kria hela daudaun


 

Komunikasaun Kona-Ba Alterasaun

Entidade empregadora iha obrigasaun atu komunika ba Seguransa Sosiál wainhira:

  • Admisaun/inskrisaun ba traballadór foun
  • Suspensaun ka sesasaun kontratu traballu traballadór
  • Suspensaun ka Sesasaun atividade entidade empregadora nian
  • Alterasaun elementu sira kona-ba entidade empregadora (inklui identifikasaun)


Sansaun sira

Iha inkumprimentu tipu tolu husi entidade empregadora: 

  1. Inkumprimentu kontributiva, wainhira verifika katak  entidade empregadora la selu kontribuisaun ba seguransa social ka selu la tuir prazu
  2. Simu prestasaun ne’ebé indevida, wainhira verifika katak benefisiariu ida simu prestasaun ne’ebé laos nia direitu
  3. Inkumprimentu dever seluk no obrigasaun legal sira seluk.

 

Ba kazu inkumprimentu saida de’it, entidade empregadora sujeitu ba kontraordenasaun ne’ebé bele inklui pagamentu koima ka sansaun sira seluk. 
 

Kontraordenasaun ba entidade empregadora sei analiza idaidak no sei depende husi fatór sira tuirmai: 

  • durasaun períodu inkumprimentu
  • prejuízu ne’ebé kauza ba ema seluk 
  • kulpa (neglijénsia ka dolu) 
  • reinsidénsia 

 

Montante husi kontraordenasaun bele varia tuir tabela tuirmai: 
 

image.png

 

Deklarasaun falsu hatodan koima sira ne’ebé aplika, tanba sei konsidera nu’udar kontraordenasaun todan ka Todan liu.

Limite másimu no mínimu koima sira-nian bele tuun ba metade bainhira entidade empregadora ho totál funsionáriu la to’o 10.

 

Eziste Dívida ba Seguransa Sosiál bainhira entidade empregadora iha montante ida atu selu ba Seguransa Sosiál ne’ebé refere ba:

  • Kontribuisaun sosiál ne’ebé la selu iha prazu legál nia laran
  • Koima no jurus de mora ne’ebé aplikadu ona

 

Natureza ba pagamentu dívida  Seguransa Sosiál bele halo:

  • Liuhusi kobransa regular, no bele selu hanesan forma tuir mai: liuhusi pagamentu diretu (selu montante inte-gral dala ida, ka liuhusi prestasaun sira); 
  • Liuhusi kompensasaun ho kreditu (kompensasaun ne’ebé halo direta-mente husi servisu Seguransa Sosiál): retensaun to’o 25% husi valor subsidiu/pagamentu no valor ne’e entrega ba seguransa social hodi hamenus montante dívida, eseptu subsidiu husi SEPFOPE ho objetivu atu kria ka mante-in postu servisu, apoio ba dezastre natural; asunsaun tusan husi terseiru;transmisuan ba tusan no subro-gasaun/muda titular ba tusan.
  • Liuhusi kobransa koersiva: bainhira la halo pagamentu tuir termus regulár, Seguransa Sosiál halo kobransa koersiva, ne’ebé inklui aplikasaun jurus de mora ho taxa 1% no aplikasaun koima sira

Entidade empregadora sira ne’ebé iha dívida ba Seguransa Sosiál labele: 

  • Halo ka renova kontratu ho Estadu, inklui kontratu aprovizionamentu, empreitada obras públikas ka kontratu prestasaun servisu – ne’e duni, atu bele konkorre ba konkursu públiku saida de’it obrigatóriu atu aprezenta Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva ba Seguransa Sosiál
  • Esplora konsesaun servisu públiku sira
  • Lansa oferta públika atu faan ninia kapitál no, iha subskrisaun públika, títulus partisipasaun, obriga-saun ka asaun sira
  • Benefisia husi apoiu ka konsesaun subsídiu husi entidade públika sira (exesaun ba subsídiu ba kazu dezastre sira)

 

Kualkér entidade públika bele halo de’it pagamentu ka fó subsídiu ba Entidade Empregadora sira ho montante boot liu rihun 5 USD, bainhira aprezenta Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva ba Seguransa Sosiál. 
 

 

Deklarasaun Komprovativa Kona-Ba Situasaun Kontributiva

Deklarasaun Comprovativa

Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva mak dokumentu ida ne’ebé INSS emite no ne’ebé deklara kontribuinte nia kondisaun iha Seguransa Sosiál.

Sei konsidera katak situasaun kontributiva regulárizadu bainhira:

  • Laiha dívida kona-ba kontribuisaun, jurus de mora ka valór sira seluk ne’ebé kontribuinte tenke selu ba seguransa sosiál 
  • Karik iha dívida maibé iha ona autorizasaun hodi selu tuir prestasaun, no enkuantu kumpre hela kondisaun autorizasaun sira-nian; 
  • Iha dívida, maibé kontribuinte reklama, rekorre no aprezenta ona opozisaun ka impugnasaun judisiál ba nia dívida, desdeké presta ona garantia ba efeitu ne’e.

 

Deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva nia validade mak fulan 4.

Entidade empregadora bele husu, iha kualkér momentu, deklarasaun komprovativa kona-ba situasaun kontributiva prezensialmente iha postu atendimentu Seguransa Sosiál nian, ka liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com