Segurança Sosiál, integrada iha Setór Públiku Administrativu, kompostu husi Institutu Nasionál Segurança Sosiál (INSS) no husi Institutu Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian (FRSS) ne’ebé, hamutuk, ita hanaran nu’udar Instituisaun Seguransa Sosiál sira-nian.
Instituisaun Seguransa Sosiál mak pesoa koletiva públika, ho personalidade jurídika, autonomia administrativa no finanseira no patrimóniu rasik, ho responsabilidade atu halo jestaun rejime seguransa sosiál sira-nian.
Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS)
Institutu Nasionál Seguransa Sosiál – kria iha tinan 2016 (Dekretu-Lei n. 47/2016, husi 14 dezembru), mak organizmu sentrál jestaun no ezekusaun sistema seguransa sosiál tomak no ba siklu prosesu asosiadu nian tomak, inklui atendimentu ba públiku, rejistu dadus (inskrisaun, prestasaun no karreira kontributiva sira), jestaun rekursu fíziku no finanseiru, kobransa ba kontribuisaun, análize no pagamentu prestasaun sira, aplikasaun normativa, elaborasaun, ezekusaun, jestaun no kontrolu orsamentál no finanseiru Orsamentu Seguransa Sosiál nian (OSS), nomós elaborasaun estudu no proposta téknika sira. Responsabilidade husi INSS halo jestaun no ezekuta Sistema Seguransa Sosiál tomak, ho exesaun mak jestaun fundu rezerva nian, no asegura relasaun sira ho kontribuinte, benefisiáriu no públiku enjerál.
INSS mak Instituisaun ne’ebé responsável ba jestaun no implementasaun ba programa tolu husi programa haat ne’ebé inskritu iha Planu Seguransa Sosiál nian: “Rejime kontributivu repartisaun”; “Rejime naun-kontributivu”; no “Administrasaun seguransa sosiál nian”, inklui atividade sira kona-ba Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian, no nia responsável hodi konsolida Orsamentu no Konta Seguransa Sosiál nian.
Aleinde servisu sentrál sira, iha ona previzaun atu INSS bele iha servisu deskonsentradu, ne’ebé sei funsiona iha Munisípiu hotu-hotu no iha Rejiaun Administrativa Espesial Oekusse-Ambeno (RAEOA), relasiona ho Seguransa Sosiál nia preokupasaun hodi hakbesik aan ba sidadaun.
Atualmente, hala’o ona funsionamentu servisu deskonsentradu 8 ne’ebé funsiona tuir “rejiaun”, no rejiaun ida-idak inklui Munisípiu barak liu ida:
1. Díli (inklui Munisípiu Díli, Ataúru no Manatutu); 2. Ainaru; (inklui Munisípiu Ainaru, Kovalima no Manufahi); 3. Manufahi; 4. Baukau (inklui Munisípiu Baukau no Lautein); 5. Vikeke; 6. Bobonaru; 7. Ermera (inklui Munisípiu Ermera, Likisá no Aileu); 8. RAEOA.
Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian (FRSS)
Rejime jerál Seguransa Sosiál liga, tan ne’e, repartisaun simples ba téknika kapitalizasaun públika, ne’ebé konsiste iha kriasaun Fundu públiku kapitalizasaun ida – Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian (FRSS) – ne’ebé akumula no rentabiliza montante sira husi exedente entre kontribuisaun anuál sira-nian ne’ebé simu no prestasaun nebe selu.
Saldo anuál hirak ne'e, akumuladu no rentabilizadu, konstitui rezerva ba Seguransa Sosiál.
Atu jere rezerva husi Seguransa sosiál no garanti sustentabilidade ba sistema, Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS) kria nudar patrimoniu autonomu no ho personalidale jurídika, hodi klarifika katak verba husi Fundu (rezerva Seguransa Sosiál) labele konfundi ho verba korente ba Seguransa Sosiál (jere husi INSS) no husi Estadu.
FRSS kria iha 2016 (Lei n.º 12/2016, husi loron 14 fulan novembru - artigu 63º) no efetivamente konstitui no regulamentadu iha 2020 (Dekretu-Lei n.º 55/2020, husi loron 28 outubru, altera husi Dekretu-Lei n.º 33/2021,husi loron 15 fulan dezembru, husi Lei n.º 2/2022, husi loron 10 fulan fevereiru, no husi Dekretu-Lei n.º 34/2022, husi loron 19 fulan maiu).
Verba akumuladu iha FRSS jere ho baze ba polítika investimentu anuál no karteira referénsia (benchmark) nebe elabora no aprova husi as pelo Governo, no haktuir ba kriteriu seguransa, rendibilidade no likidez, ho kuidadu/prudente, promove diversifikasaun husi karteira ativus no ba minimizasaun ba risku.
Determina ona iha lei katak verba husi FRSS exkluzivamente sei afeta de’it ba estabilizasaun finanseira no ba sustentabilidade rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian, no labele uza ba fin seluk. Ne’e katak, verba FRSS sira-nian mak sei utiliza de’it, iha futuru, hodi selu prestasaun sosiál sira ba kontribuinte rejime jerál nian, bainhira reseita anuál kontribuisaun sira-nian la sufisiente ona hodi taka despeza tinan ida ne’ebá nian.