![](/_next/image?url=https%3A%2F%2Fapi.segurancasocial.gov.tl%2Fuploads%2FMae_adulta_e_filhos_49269ab384.jpg&w=3840&q=75)
Benefísiu Parentalidade
Benefísiu parentalidade sira-nian disponível de’it ba traballadór sira ne’ebé kontribui ba rejime kontributivu jerál Seguransa Sosiál nian.
Benefísiu parentalidade disponivel ba deit traballadór sira ne’ebé inskrita no kontribui ba rejime kontributiva seguransa sosiál.
Subsídiu Maternidade
Subsídiu maternidade mak subsídiu diáriu ne’ebé fó ba inan traballadora durante períodu impedimentu hodi hala’o nia knar no bainhira kumpre ona kondisaun atu asesu.
- Halo inskrisaun no kontribui ona iha Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál
- Goza lisensa previstu iha Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian
- Kumpre prazu garantia:
- Kontribuisaun durante durante fulan 6, durante fulan 12 ikus mai (sura, karik nesesáriu, ho fulan hahú lisensa, wainhira iha rejistu remunerasaun)
- Oinsá ita kalkula prazu garantia:
- Prazu de garantia inklui:
- períodu kontribuisaun iha rejime jerál Seguransa Sosiál Timor-Leste nian
- períodu ne’ebé servisu ona durante rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian (ba traballadór sira husi Estadu nian de’it)
- períodu kontribuisaun ba rejime seguransa sosiál iha estranjeiru, ne’ebé inklui iha akordu internasionál sira, karik laiha sobrepozisaun
- Prazu de garantia inklui:
- Atu rekere subsídiu maternidade:
- Preenxe no entrega formuláriu rekerimentu ba subsídiu maternidade
- Aneksa kópia sertidaun moris rejistu sivil labarik nian (karik iha ona)
- Enkuantu sertidaun moris seidauk disponível bele aprezenta livru saúde labarik nian ne’ebé rejjista labarik nia data moris no inan-aman sira nia naran
- Aneksa Deklarasaun Entidade Empregadora benefisiáriu nian, ho indikasaun kona-ba: loron 1.º hahú lisensa, falta ka dispensa husi servisu; númeru totál loron lisensa; no, karik iha, loron hirak-ne’ebé simu ona remunerasaun
Karik iha períodu kontribuisaun iha estranjeiru tenke aneksa deklarasaun kona-ba situasaun kontributiva iha ne’ebá
Tenke entrega kedas ba seguransa social, hafoin iha ona sertidaun moris rejistu sivil.
Prazu másimu hodi aprezenta rekerimentu mak fulan 6 hahú husi inísiu lisensa nian
- Benefisiáriu/titulár
- Reprezentante legál benefisiáriu nian
- Aman, karik inan mate, iha prazu to’o semana 2 hafoin partu (ba kazu ne’e tenke aprezenta mós sertidaun óbitu inan nian hamutuk ho dokumentu nesesáriu sira seluk).
- Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian, iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
Ka
- Prezensialmente iha Konsuladu ka Embaixada Timor-Leste iha estranjeiru
Ka
- Liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com (rekerimentu ne’ebé haruka liuhusi email tenke preenxe loloos, assina no dijitaliza ho aneksu sira hotu)
Ka
- Online (kria hela daudaun)
Subsídiu diáriu kalkula ho fórmula tuirmai:
S = R/180 |
S = Valór diáriu subsídiu nian
R = Totál remunerasaun ne’ebé rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan 6 dahuluk, husi fulan 8 ikus. Ba efeito kalkulu R sei la kontabiliza montante ne’ebé refere ba subsídiu anuál/fulan 13.º.
Karik kontribuisaun la to’o fulan 6 nian, remunerasaun referénsia sei define liuhusi R/n no R mak totál remunerasaun ne’ebé rejistadu ona to’o iha loron faktu determinante nian ba protesaun (ne’e katak, to’o iha loron hahú lisensa maternidade) no n mak númeru loron hirak-ne’ebé kontribuisaun refere.
180 = númeru loron ba fulan 6
Jenerikamente, subsídiu maternidade selu ba períodu durasaun lisensa maternidade nian prevista iha lei laborál ne’ebé aplika ba traballadór idaidak (Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian).
Ba traballadór sira ne’ebé halo adezaun fakultativa ba rejime kontributivu jerál, sei aplika tempu durasaun lisensa nian ne’ebé hatudu iha Lei Traballu nian.
Ba traballadór hirak-ne’ebé abranjidu iha Lei Traballu nian
- Ba períodu mínimu semana 12 (loron 84), no pelumenus semana 10 obrigatoriamente hafoin partu. Seguransa sosiál selu másimu loron 90.
Ba traballadór hirak-ne’ebé abranjidu iha Estatutu Funsaun Públika nian
- Ba períodu loron útil 65, no loron 40 tenke hafoin partu.
Seguransa Sosiál selu subsídiu maternidade mensalmente, iha data sira hanesan tuirmai ne’e:
- Rekerimentu ho entrada to loron 5 sei selu iha loron 10 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada entre loron 6 no loron 20, sei selu iha loron 25 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada hafoin loron 20, sei selu iha loron 10 fulan tuir mai.
La selu subsídiu maternidade ba loron hirak-ne’ebé traballadór simu ona rendimentu traballu (saláriu).
Subsídiu Paternidade
Subsídiu Paternidade mak subsídiu diáriu ne’ebé fó hafoin oan moris ba aman traballadór, durante períodu ne’ebé la exerse atividade laboral no bainhira kumpre ona kondisaun atu asesu.
Subsídiu Paternidade ne'e selu dala ida deit.
Maibe, wainhira inan (traballadora) mate iha prazu to’o semana 2 nia laran hafoin partu, aman iha direitu ba subsídiu maternidade.
- Halo inskrisaun no kontribui ona iha Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál
- Goza lisensa previstu iha Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian
- Kumpre prazu garantia:
- Kontribuisaun fulan 6, iha fulan 12 ikus (konta, husi fulan ne’ebé hahu lisensa, desde ke iha rejistu remunera-saun)
- Oinsá ita kalkula prazu garantia:
- Prazu de garantia inklui:
- períodu kontribuisaun iha rejime jerál Seguransa Sosiál Timor-Leste nian
- períodu ne’ebé servisu ona durante rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian (ba traballadór sira husi Estadu nian de’it)
- períodu kontribuisaun ba rejime seguransa sosiál iha estranjeiru, ne’ebé inklui iha akordu internasionál sira, no wainhira laiha sobrepozisaun
- Prazu de garantia inklui:
- Atu rekere subsídiu paternidade:
- Preenxe no entrega formuláriu rekerimentu ba subsídiu paternidade
Aneksa kópia sertidaun moris rejistu sivil labarik nian (karik iha ona)
Enkuantu sertidaun moris seidauk disponível bele aprezenta livru saúde labarik nian ne’ebé rejjista labarik nia data moris no inan-aman sira nia naran
- Aneksa Deklarasaun Entidade Empregadora benefisiáriu nian, ho indikasaun kona-ba: loron 1.o hahú lisensa, falta ka dispensa husi servisu; númeru totál loron lisensa; no, karik iha, loron hirak-ne’ebé simu ona remunerasaun
Karik iha períodu kontribuisaun iha estranjeiru aneksa deklarasaun kona-ba situasaun kontributiva iha ne’ebá
Tenke entrega kedas ba seguransa sosiál, hafoin iha ona sertidaun moris rejistu sivil.
Prazu másimu hodi aprezenta rekerimentu mak fulan 6 hahú husi inísiu lisensa nian
- Benefisiáriu/titulár
- Reprezentante legál benefisiáriu nian
- Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian, iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
Ka
- Prezensialmente iha Konsuladu ka Embaixada Timor-Leste iha estranjeiru
Ka
- Liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com (rekerimentu ne’ebé haruka liuhusi email tenke preenxe loloos, assina no dijitaliza ho aneksu sira hotu)
Ka
- Online (kria hela daudaun)
Subsídiu diáriu kalkula ho fórmula tuirmai:
S = R/180 |
S = Valór diáriu subsídiu nian
R = Totál remunerasaun ne’ebé rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan 6 dahuluk, husi fulan 8 ikus. Hodi kalkula R la kontabiliza montante ne’ebé refere ba subsídiu anuál/fulan 13.º.
Karik kontribuisaun la to’o fulan 6 nian, remunerasaun referénsia sei define liuhusi R/n no R mak totál remunerasaun ne’ebé rejistadu ona to’o iha loron faktu determinante nian ba protesaun (ne’e katak, to’o iha loron hahú lisensa paternidade) no n mak númeru loron hirak-ne’ebé kontribuisaun refere.
180 = númeru loron ba fulan 6
Jenerikamente, subsídiu paternidade selu ba períodu durasaun lisensa paternidade nian prevista iha lei laborál ne’ebé aplika ba traballadór idaidak (Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian). Ba traballadór sira ne’ebé halo adezaun fakultativa ba rejime kontributivu jerál, sei aplika tempu durasaun lisensa nian ne’ebé hatudu iha Lei Traballu nian.
Ba traballadór sira ne’ebé abranjidu iha Lei Traballu nian
- Ba períodu loron útil 5, hafoin nia oan moris.
Ba traballadór sira ne’ebé abranjidu iha Estatutu Funsaun Públika nian
- Ba períodu loron útil 3, hafoin oan moris.
Seguransa Sosiál selu subsídiu paternidade mensalmente, iha data sira hanesan tuirmai ne’e:
- Rekerimentu ho entrada to loron 5 sei selu iha loron 10 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada entre loron 6 no loron 20, sei selu iha loron 25 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada hafoin loron 20, sei selu iha loron 10 fulan tuir mai
La selu subsídiu paternidade ba loron hirak-ne’ebé traballadór simu ona rendimentu traballu (saláriu).
Subsídiu Adosaun
Subsídiu adosaun mak subsídiu diáriu ne’ebé fó ba traballadór, ne’ebé adota menor ho tinan 15 mai kraik no iha situasaun ne’ebé impede labele halao funsaun no mos kumpre ona kondisaun atu asesu, subsídiu ne’e hanesan mos ho subsídiu maternidade.
- Halo inskrisaun no kontribui ona iha rejime kontributivu seguransa sosiál
- Goza lisensa previstu iha Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian
- Kumpre prazu garantia:
- Kontribuisaun fulan 6, iha fulan 12 ikus (konta, husi fulan ne’ebé hahu lisensa, desde ke iha rejistu remunerasaun)
- Oinsá ita kalkula prazu garantia:
- Prazu de garantia inklui:
- períodu kontribuisaun iha rejime jerál Seguransa Sosiál Timor-Leste nian
- períodu ne’ebé servisu ona durante rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian (ba traballadór sira husi Estadu nian de’it)
- períodu kontribuisaun ba rejime seguransa sosiál iha estranjeiru, ne’ebé inklui iha akordu internasionál sira, karik laiha sobrepozisaun
- Prazu de garantia inklui:
- Atu rekér subsídiu adosaun:
- Preenxe no entrega formuláriu rekerimentu ba subsídiu adosaun
- Aneksa kópia sertidaun moris rejistu sivil labarik nian no sertidaun adosaun
- Aneksa Deklarasaun Entidade Empregadora benefisiáriu nian, ho indikasaun kona-ba: loron 1.o hahú lisensa, falta ka dispensa husi servisu; númeru totál loron lisensa; no, karik iha, loron hirak-ne’ebé simu ona remunerasaun
- Karik iha períodu kontribuisaun iha estranjeiru aneksa deklarasaun kona-ba situasaun kontributiva iha ne’ebá
Prazu másimu hodi aprezenta rekerimentu mak fulan 6 hahú husi inísiu lisensa nian
- Benefisiáriu/titulár
- Reprezentante legál benefisiáriu nian
- Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian, iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
Ka
- Prezensialmente iha Konsuladu ka Embaixada Timor-Leste iha estranjeiru
Ka
- Liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com (rekerimentu ne’ebé haruka liuhusi email tenke preenxe loloos, assina no dijitaliza no inklui ho aneksu sira hotu)
Ka
- Online (kria hela daudaun)
Subsídiu diáriu kalkula ho formula tuirmai:
S = R/180 |
S = Valór diáriu subsídiu nian
R = Totál remunerasaun ne’ebé rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan 6 dahuluk, husi fulan 8 ikus. Hodi kalkula R la kontabiliza montante ne’ebé refere ba subsídiu anuál/fulan 13.º.
Karik kontribuisaun la to’o fulan 6 nian, remunerasaun referénsia sei define liuhusi R/n no R mak totál remunerasaun ne’ebé rejistadu ona to’o iha loron faktu determinante nian ba protesaun (ne’e katak, to’o iha loron hahú lisensa adosaun) no n mak númeru loron hirak-ne’ebé kontribuisaun refere.
180 = númeru loron ba fulan 6
Jenerikamente, subsídiu adosaun selu ba períodu durasaun lisensa ne’ebé prevista iha lei laborál ne’ebé aplika ba traballadór idaidak (Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian).
Ba traballadór sira ne’ebé halo adezaun fakultativa ba rejime kontributivu jerál, sei aplika tempu durasaun lisensa nian ne’ebé hatudu iha Lei Traballu nian.
Ba traballadór sira ne’ebé abranjidu iha Lei Traballu nian
- Ba períodu mínimu semana 12 (loron 84). Seguransa Sosiál selu másimu loron 90.
Ba traballadór sira ne’ebé abranjidu iha Estatutu Funsaun Públika nian
- Ba períodu loron útil 65.
Seguransa Sosiál selu subsídiu adosaun mensalmente, iha data sira hanesan tuirmai ne’e:
- Rekerimentu ho entrada to loron 5 sei selu iha loron 10 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada entre loron 6 no loron 20, sei selu iha loron 25 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada hafoin loron 20, sei selu iha loron 10 fulan tuirmai
La selu subsídiu adosaun ba loron hirak-ne’ebé traballadór simu ona rendimentu traballu (saláriu).
Subsídiu ba Interrupsaun Isin-rua
Subsídiu ba interrupsaun isin-rua mak subsídiu diáriu ne’ebé fó ba inan traballadora ne’ebé ho sertifikasaun medika hatudu katak iha situasaun interrupsaun isin-rua, ne’ebé mak impede labele hala’o funsaun profisionál, no bainhira kumpre ona kondisaun atu asesu.
- Halo inskrisaun no kontribui ona iha rejime kontributivu seguransa sosiál nian
- Goza lisensa prevista iha Lei Traballu ka Estatutu Funsaun Públika nian
- Kumpre prazu garantia:
- Kontribuisaun durante durante fulan 6, iha fulan 12 ikus (konta, husi fulan ne’ebé hahu lisensa, desde ke iha rejistu remunerasaun)
- Oinsá ita kalkula prazu garantia:
- Prazu de garantia inklui:
- períodu kontribuisaun iha rejime jerál Seguransa Sosiál Timor-Leste nian
- períodu ne’ebé servisu ona durante rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian (ba traballadór sira husi Estadu nian de’it)
- períodu kontribuisaun ba rejime seguransa sosiál iha estranjeiru, ne’ebé inklui iha akordu internasionál sira, karik laiha sobrepozisaun
- Prazu de garantia inklui:
- Atu rekere subsídiu ba interrupsaun isin-rua:
- Preenxe no entrega formuláriu rekerimentu ba subsídiu interrupsaun isin-rua
- Aneksa sertifikasaun médika komprovativa kona-ba interrupsaun isin-rua
- Aneksa Deklarasaun Entidade Empregadora benefisiáriu nian, ho indikasaun kona-ba: loron 1.o hahú lisensa, falta ka dispensa husi servisu; númeru totál loron lisensa; no, karik iha, loron hirak-ne’ebé simu ona remunerasaun
- Karik iha períodu kontribuisaun iha estranjeiru aneksa deklarasaun kona-ba situasaun kontributiva iha ne’ebá
Prazu másimu hodi aprezenta rekerimentu mak fulan 6 hahú husi inísiu lisensa nian
- Benefisiáriu/titulár
- Reprezentante legál benefisiáriu nian
- Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian, iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
Ka
- Prezensialmente iha Konsuladu ka Embaixada Timor-Leste iha estranjeiru
Ka
- Liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com (rekerimentu ne’ebé haruka liuhusi email tenke preenxe loloos, assina no dijitaliza mos ho aneksu sira hotu)
Ka
- Online (kria hela daudaun)
Subsídiu diáriu kalkula ho formula tuirmai:
S = R/180 |
S = Valór diáriu subsídiu nian
R = Totál remunerasaun ne’ebé rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan 6 dahuluk, husi fulan 8 ikus. Hodi kalkula R la kontabiliza montante ne’ebé refere ba subsídiu anuál/fulan 13.º.
Karik kontribuisaun la to’o fulan 6 nian, remunerasaun referénsia sei define liuhusi R/n no R mak totál remunerasaun ne’ebé rejistadu ona to’o iha loron faktu determinante nian ba protesaun no n mak númeru loron hirak-ne’ebé kontribuisaun refere.
180 = númeru loron ba fulan 6
Subsídiu ba interrupsaun isin-rua selu ba períodu semana 4 (loron 28), no sei ezije atu entrega nia lisensa.
Seguransa Sosiál selu subsídiu ba interrupsaun isin-rua mensalmente, iha data sira hanesan tuirmai ne’e:
- Rekerimentu ho entrada to loron 5 sei selu iha loron 10 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada entre loron 6 no loron 20, sei selu iha loron 25 fulan hanesan
- Rekerimentu ho entrada hafoin loron 20, sei selu iha loron 10 fulan tuirmai
La selu subsídiu ba interrupsaun isin-rua ba loron hirak-ne’ebé traballadora simu ona rendimentu traballu (saláriu).
Subsídiu ba Risku Klíniku Durante Isin-rua
Subsídiu ba risku klíniku durante isin-rua mak subsídiu diáriu ne’ebé fó ba inan traballadora ne’ebé ho sertifikasaun médika verifika katak iha situasaun risku klíniku ne’ebé bele afeta ba bebe ka inan traballadora ne’e, hodi impede labele hala’o funsaun profisionál.
- Inskritu no kontribui ona iha Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian
- Goza lisensa previstu iha Lei laborál ne’ebé aplika
- Iha sertifikadu médiku
- Kumpre prazu garantia:
- Kontribuisaun durante fulan 6, iha fulan 12 ikus (konta, husi fulan ne’ebé hahu lisensa, desde ke iha rejistu remunerasaun)
- Oinsá ita kalkula prazu garantia:
- Prazu de garantia inklui:
- períodu kontribuisaun iha rejime jerál Seguransa Sosiál Timor-Leste nian
- períodu ne’ebé servisu ona durante rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian (ba traballadór sira husi Estadu nian de’it)
- períodu kontribuisaun ba rejime seguransa sosiál iha estranjeiru, ne’ebé inklui iha akordu internasionál sira, karik laiha sobrepozisaun
- Prazu de garantia inklui:
- Atu rekere subsídiu ba risku klíniku durante isin-rua:
- Preenxe no entrega formuláriu rekerimentu subsídiu ba risku klíniku durante isin-rua
- Aneksa sertifikasaun médika komprovativu kona-ba situasaun risku klíniku, inklui períodu impedimentu atu hala’o servisu
- Aneksa Deklarasaun husi Entidade Empregadora benefisiáriu nian, ho indikasaun: husi loron dahuluk hahú lisensa, falta ka dispensa servisu nian; númeru totál loron lisensa; no, karik akontese, loron hirak-ne’ebé simu ona remunerasaun
- Karik iha períodu kontribuisaun iha estranjeiru, aneksa deklarasaun kona-ba situasaun kontributiva iha ne’ebá
Prazu másimu hodi aprezenta rekerimentu mak fulan 6 ne’ebé sura husi hahú lisensa nian
- Benefisiáriu/titulár
- Benefisiáriu nia reprezentante legál
- Prezensialmente iha postu atendimentu seguransa sosiál nian, iha Díli, iha munisípiu sira no iha RAEOA
Ka
- Prezensialmente iha Konsuladu ka Embaixada Timor-Leste iha estranjeiru
Ka
- Liuhusi email ba seguranca.socialtl@gmail.com (rekerimentu ne’ebé haruka liuhusi email tenke preenxe loloos, assina dijitaliza no inklui mos ho aneksu sira hotu)
Ka
- Online (kria hela daudaun)
Subsídiu diáriu kalkula ho formula tuirmai:
S = R/180 |
S = Valór diáriu subsídiu nian
R = Totál remunerasaun ne’ebé rejistadu iha seguransa sosiál iha fulan 6 dahuluk, husi fulan 8 ikus. Hodi kalkula R la kontabiliza montante ne’ebé refere ba subsídiu anuál/fulan 13.º.
Karik kontribuisaun la to’o fulan 6 nian, remunerasaun referénsia sei define liuhusi R/n no R mak totál remunerasaun ne’ebé rejistadu ona to’o iha loron faktu determinante nian ba protesaun no n mak númeru loron hirak-ne’ebé kontribuisaun refere.
180 = númeru loron ba fulan 6
Traballadóra isin-rua iha direitu ba subsídiu ba tempu ne’ebé presiza hodi prevene risku ne’e, tempu ne’e fiksadu medikamente.
Seguransa Sosiál selu subsídiu ba risku klíniku durante isin-rua mensalmente, iha data sira hanesan tuirmai ne’e:
- Rekérimentu ho entrada to loron 5 sei selu iha loron 10 fulan hanesan
- Rekérimentu ho entrada entre loron 6 no loron 20, sei selu iha loron 25 fulan hanesan
- Rekérimentu ho entrada hafoin loron 20, sei selu iha loron 10 fulan tuir mai
La selu subsídiu ba risku klíniku durante isin-rua ba loron hirak-ne’ebé traballadora simu ona rendimentu traballu (saláriu).
Portal Seguransa Sosiál apoiu husi Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) iha kuadru projetu GIZ no ACTION/Portugal.
Atualizasaun ikus:20/02/2024